niisiis kaotasin ma oma luksemburgi syytuse. samuti sai mu kott uue riigi enda peale.
hààletamine làks niijanaa, edasi saime lyhikeste otsadena. diekirchis otsisime tykk aega hààletamiskohta, l§puks jàime yhte bussipeatusesse hààletama, kuna see oli ainuke kohta, kus autodel natukenegi ruumi peatuda oless olnd. natukese aja pàrast tuli politsei ja ytles, et see on halb kohta prantsusmaale hààletada ja me peaksime hoopis rongiga piirini s§itma. rong kusjuures on ysna odav- 2 tunni pilet maksab 1.50 €. kuna rongijaam oli natuke kaugel, siis oli herr politseinik nii lahke, et viskas meid sinna àra. vàga proo.
esimene §§ prantsusmaal oli k§ike muud kui meeldiv. §§sel hakkas sadama ja mingi hetk àrkasin ma yles nentides , et ma magan loigus. vàga vàga ebameeldiv. ma olin ikka vàga kuri hommikul sajatasin ja kirusin ja podisesin nagu siil. kuna eriti ei ahvatlenud vàljavaade jàrgmine §§ vettind magamiskotis veeta, siis sisustasime tunnikese peldikus soojapuhuritega magamiskotte kuivatades. sel pàeval tabas prantsusmaad ka m§nus torm, puud murdusid ja lehmad lendasid. §nneks viibisime tormi puhkemise hetkel rekkas, kuna yks s§bralik bosnialane oli meid peale v§tnud. selleks ajaks kui lyoni ette bensukasse j§udsime oli torm l§ppenud ja sadas lihtsalt niisama vihma.
§htul meid enam keegi sealt peale ei v§tnud ja seega pîdime §§ bensukas veetma. kuna magamiskotte seal lahti laotada oleks olnd tiba veider ja kes teab, kas yldse lubatud, siis tuli veeta vahva §§ masaazhitoolis tiksudes. ma oleks v§ibolla isegi sellega leppida suutnud ja suutnud leida mingigi magamisvààrse asendi, kui poleks olnd mingeid mànguautomaate, mis tilisesid, kolisesid, k§lisesid, undasid ja m§lisesid. hullumaja puhvet. kokku sain vist sel §§sel tund, poolteist magada.
hommikul saime teisele poole lyoni ja seal v§ttis meid peale yks purjus belglane, kes viis meid tournon-sur-rhonè'i. sinna s§ites làbisime ka champagne nimeklise kylakese, kus teatavasti valmistatakse maailmakuulsat sovetskoje shampanskojet.
tournonis elab yks merili s§branna- eegi. selgus, et meil on eegiga pea sama palju tuttavaid, kui merilil eegiga. eesti on ikka kolgas.
jàrgmisel pàeval saime nukra narkomaani peale, kes ytles, et ta làheb st. tropez'i oma lapsega kohtuma. kuna meil kindlat tegevuskava veel paigas polnud, siis otsustasime kah sinna minna. tyybil oli vàga avariiline auto, tagatuli oli katki, k§rvaluks ei kàind lahti, k§rvalpeegel oli katki ja s§idu ajal tuli poritiib lahti. varsti màrkas seda ka politsei, kes tyybi vahele v§ttis. selgus, mitte just yllatusena, et tal on tehnoylevaatus tegemata.
vahepeal tegime peatuseid ja tyyp keeras endale jointe. m§nel korral kàis ka peldikus oma vàikse kotikesega, vàidetavalt pesemas. pigem kyll systimas.
saime temaga st. tropez'i làhedale, ta ytles, et jàtab selle auto sinna maha ja yritab homme oma tytart otsida ja yleyldse tundus, et tyybil on eluisu suht otsas. jàtsime tytybi masenduma ja hakkasime astuma linna poole. mingi hetke v§eti meid peale kah, kuigi mei hààletanud. linna j§udes selgus kohe, et backpackereid sellest linnast just ei leia. internet oli 2.50€ 10 minutit. olen ka odavamat netti kohanud. kysisime kohalikelt odavaimat §§biskohta, soovitati mediterranean hotelli. ukse juures selgus, et odavaim hind oli seal 80€ per nase. nagu ma ytlesin, olen ka odavamaid hindu kohanud.
me olime seal linnas tàielikud v§§rkehad, nagu oleks kiviaja inimesed tsivilisatsiooni sattunud. kuradi miljonàride linn, jahid, mis peasadamas olid, olid k§ik vàhemalt kahekorruselised, suurem osa ikka k§rgemadki. paras tsirkus, rikkam rahvas pidutses jahtide peal ja m§nules tàhelepanu paistel, mida vaesem rahvas polnd kooner jagama. uudistati ja pildistati neid jahte seal massiliselt. me joonistasime mu magamismati peale backamoni laua ja màngisime seda vaateplatvormi peal. nuppudeks olid meil selleks kaasas veetud §llepudelikorgid. valencest olime ka tàringud ostnud.
§§majale jàime yhte randa, vetelpààstjate majaesisele terrassile. kuna vesi oli soe, siis ma solistasin §htul jalgupidi vees. k§ik oli proo, kui jàrsku tundsin, et miski haarab mul jala ymbert kinni. sa saadanas, ma olin sellise kiirusega veest vàljas, mis ei teeks hàbi ferrarilegi. selgus, et tegemist oli mingi kaheksajalalisega, ja sugugi mitte eriti vàiksega. ehmatas ikka mehemoodi.
terve jàrgmise pàeva chillisime niisama, lebotasime rannas, vaatasime petanque'i màngijaid(neil on vist igas linnas oma mànguvàljak) ja s§ime baguette'i ja camembert'i. see ongi olnud kogu meie toit prantsusmaal, kuna need on kè§ige odavamad. baguette'i saab kàtte mingi 80 eurosendi eest, pool kilo juustu maksis 2 euri. §§ veetsime samas kohas, hommikupoole hakkas sadama, kuna terassikatus oli pilliroost ja mitte just veekindel, siis kolisime terassi alla.
meil olid vàlja prinditud m§ned t§§pakkumised ja otsustasime ise kohale minna vàikesesse la roquebrussanne'i nimelisse kylakesse. armas vàike kyla, keegi inglise keelt seal ei rààkinud, t§§d ei §nnestunud leida. kahju, seal oless taht olla pikemalt.
hààletasime edasi touloni. kole suur linn, ainsaks positiivseks màlestuseks sealt linnast jài soe baguette', mida meil §nnestus poest saada. nàmmu! kuna merili ei s§andand pargipingil magada, siis §§bisime yhes odavas hotellis, 18€ per nase, ega eriti odavamalt enalm kusagil ei saa. meil oli àrklikorruse tuba, nii madal, et pysti seal seista ei saand. §§sel nàgin maailma parimat unenàgu, suur oli pettumus kui sain aru, et tegemist on k§igest unega.
hommikul hakkasime suure hurraaga t§§d otsima, kuna mu prantsuse keel on ysna roostes (loe: olematu) ja merili pursib ka vaid natuke seda keelt, siis lasime kohalikel meie eest helistada nendesse kohtadesse, misme olime vàlja valinud. ei §nnestunud miskit leida, aga selgus, et draguignani nimelise linnakese ymber on palju pakkumisi, seega otsustasime sinna minna. hea nali oli see, et me olime st. tropez'ist lahkudes sellest linnast m§§da s§itnud, seega tuldud teed pidi tagasi. draguignanis §§bisime mingi puu all. §nneks ei sadanud. t§§d ei §nnestunud ikka leida, k§ik kohad olid kas tàis v§i ei pakkunud nad elamimiskohta. osad ytlesid kohe ei, kui merili ytles, et me oleme eestist. neil puudus selge ylevaade sellest, kus eesti on, nad arvavad, et see on kuskil aafrikas ja eestlased on klarvased ja sabaga. me v§ime ju eestis rààkida ja vastu rinda endale taguda, et meil on maailmakuulsad muusikud ja sportlased, aga fakt on see, et suurel osal euroopast pole aimugi mingist eestist. kurb, aga t§si.
otsustasime liikuda avignoni suunas tagasi, kuna seal oli ka vàga palju t§§pakkumisi. saime kahe joodiku peale, see, kes oli vàhem tàis oli ka roolis ja s§itis rahulikult lubatud kiirusega (kiirteedel on lubatud 130 km/h, vihmaga 110km/h). enne aix -en-provence kàis rohkem tàis tyyp peldikus ja istus ise rooli. alla 160 see tyyp vist kyll kiirusel langeda ei lasknud. s§it meenutas mulle austraalia kogemust, kui me lauriga saime auto peale, mille just oli sigalakkutàis ja kivis, mis kivis. seekord oli hirmsam, kuna austraalias olin ma ka ise kivis ja asi tundus pigem naljakas. naljast oli asi sel korral siiski suht kaugel ja kuigi tegelased làksid avignoni, otsustasime aixis maha minna. tyybid panid meid p§him§tteliselt kiirteel maha. tegime jàlle poznanit, ehk siis k§ndisime linna yhest otsast teise. magasime bussioote paviljonis. hommikul saime àgeda tyybi peale, kes kuulas the wailersit ja andis meile kummalegi yhe shokolaadikoogi. tyyp oli hullult vaimustuses, kui kuulis, et me olime bussipeatuses maganud. m§nus algus hommikule.
v§ike tàhelepanek prantsusmaa linnade kohta- pubisid, baare, restorane ja kohvikuid on sittakanti, samas poode annab tikutulega otsida. suht vastupidine eestile.
olen tàhele pannud, et kui on ilus ilm, siis v§etakse suht kergesti peale, vihmase ilmaga ja §htuti on see-eest màrksa raskem peale saada. ilm oli sel pàeval ilus ja hààletamisega probleeme polnud. suure osa pàevast veetsime yhe vàikse linnakese anpes(kohalik t§§byroo) ja tegelesime t§§otsimisega. kui ma ytlen, et tegelesime, siis m§tlen seda, et merili istus telefoni otsas ja ma istusin niisama. anpes on telefon, millega saab tasuta helistada ja merili helistas oma 50-60 kohta làbi. ei mitààn. §§bisme valence'i làhedal bensukas, kus nàgime siili!!! jee jee, ma pole oma paar aastat siili nàind. oli teine selline vàike ja armas.
§ine ilm oli imelik, sadas mingi minutikese ja siis tund, paar ei sadanud, siis jàlle tuli minutike vihma. nii terve §§. ilmselgelt korralikult magada ei saanud.
me olime suht l§§dud sellest, et t§§d leida ei §nnestunud ja seega panime k§ik oma kaardid yhele viinamarjaistandusele vaux-en- beaujolais's, kus meile §eldi, et elamisv§imalus on olemas ja nad v§ibolla vajavad veel inimesi. m§tsime, et ei jàta midagi juhuse hooleks ja làheme sinna kohale ning rààgime istanduse omanikuga silmast silma. otsene kontakt on ikka etem kui telefonitsi rààkida.
hommikul v§ttis yks tàdi meid peale ja enne kui me arugi saime olime keset lyoni. tyripaide! peale pikemat uurimist saime sotti ka lyoni yhistranspordisysteemist ja kahe bussiga saime l§puks lminnast vàlja.
vaux-en-beaujolais on vàike kylake, mis asub màgede vahel orus. sinna saime yhe hulluga, kes ytles, et ta tahab meid vàga aidata, aga tai tea tàpselt, kuidas sinna kylakesse s§ita. silmad klaasistunud, kàed klammerdunud rooli kylge ta meid sinna l§puks siiski viidud sai. sinna s§ites ei nàinud suurt midagi, tee làks m§§da màge yles ja mets varjas vaadet. l§puks kui metsast vàlja j§udsime ja màe teist kylge pidi alla s§itsime avanes imeline vaade. vàike kyla keset orgu, mille kyljed on k§ik viinamarjade all.
leidsime kerge vaevaga §ige koha yles. kuna vàrav oli lahti, siis astusime hoovi. hyydsime ja kuurist tuli vàlja monsieur dulac isiklikult. kysisime, et kas teil on veel korjajaid vaja. onkel pyhkis kàed pykstesse puhtaks ja vastas.
